Libalind

Kui heidan lebama ja silmad sulgen
Siis mõtlen – ega sa vist tõusta julge.
Kuid mulle sosistad et: “ütle ega
Sest sünni segadust, kui ma ei leba?”
Sa tead ette vastust – “ei”

Ma sulle sosistan et: “tee, mis tahad.”
End ajad jalule, sest aeg on raha
Ja kaod terveks ööks, et siis homme näib,
Kas su kallis kasukas on kuuliauke täis?

Sa tuled – silmad maas ja sukad puru,
End vihalehena mu vastu surud.
“on aga raske töö ,sul – nii mulle näib,
Olen kuulnud lugusid, et libalinnuks käid.”

Libalind, libalind, libalind, libalind –

Libalind.